Maksud vihkas kõiki jorukhaneid, sest nad võtsid ta armastatud naise ja andsid ta kohtu alla.
Kuid tervislikel põhjustel mõisteti Maksud kümneks aastaks koduaresti.
Kui Maksud sai teada, et Melek oli ilma tema nõusolekuta abiellunud sulase Yoruk khansi pojaga, nõudis ta tema õe lahutust.
Kuid Melek ei kartnud Maksudit ja ütles, et ta ei lahuta.
- Miks sa ei taha mind mõista ja armastada. Vend Jakub, kuigi ta tunneb meid vähem, kuid hoolib meist rohkem.
Need sõnad puudutasid Maksudit väga ja sõnadega, mis mul nende jorukhanomide puhul ka saavad, tormas ta nende majja.
Maqsud ei saanud isegi omaenda maja läve ületada. Kuid viha ja viha haarasid poisi ning ta võttis püstoli ja läks joruhaanidele kätte maksma.
Saadet ei saanud lubada, et üks poeg teisele kahju tegi, ja kutsus pisarsilmil politsei, öeldes, et Maqsood lahkus majast ja läks Yorukhani häärberisse. Politsei on andurilt juba signaali saanud ja nad asusid rajale.
Yorukhanide majas valitses pidulik õhkkond. Sõbraliku pere ringis palus Jalal Muzhgani kätt. Korraga kostis hoovist hüüdeid.
Kahraman ja Yakub läksid välja sisehoovi ja nägid Maksudi, kes võttis ühe valvuri pantvangi. Samal ajal saabus politsei.
Maqsud mõistis, et ta ei suuda jorukhaanidele kätte maksta, ja sõnas:
- Kui sinuga võistelda, siis ma pigem mädanen vanglas - viskasin püstoli.
Saadet tormas pisarates poja juurde, kuid Maqsood ütles:
- Andke andeks, ema, kasutu poeg. Ma ei tekkinud mehena. See pole teie süü.
Maqsood läks vanglasse ja joruhaanid said lõpuks kergelt hingata.
