Juba väiksest peale püüdis Mustafa olla oma isa vääriline poeg. Ta kõndis võimule väärikalt, verd valamata. Ta oli küll suveräänile lojaalne, kuid ei suutnud oma isa poolehoidu teenida.
Nagu suverään kunagi ütles: "Kui kahju, et süütus möödub noorusega."
Küpsenud ja Manisas sanjaki kätte saanud, hakkas valitseja oma pojas ohtu nägema. Siit ka pidevad unistused, nagu Mustafa tuleb tema juurde mõõga või armeega. Muidugi aitas veekogusid segada ka sultan Khyurrem.
Enne Pärsia vastast sõjalist kampaaniat otsustab Suleiman nimetada Mustafa riigi regendiks, kuid hiljem saab teada tema saladusest nikakhe koos Mikhrinisaga, peab seda reetmiseks ja seab Selimi regendiks ning Mustafa käsib tal istuda oma sanjake.
Hiljem saab Atmaja teada, et isandavastases kampaanias valmistatakse ette atentaati. Ja Mustafa räägib sellest.
Mustafal on kaks valikut: kas päästa isa või toetuda saatusele. Kuid Mustafa tormab kõhklemata isale appi ja hoiab õigel ajal sammu.
Telgis sõjaväelaagri poole pöördunud olid suverään Jihangir ja kaks Pärsia palgasõdurit, kes olid oma pistoda juba suveräänile pähe toonud. Kuid vapper ja üllas Mustafa tungisid koos Bayazidi ja sõduritega telki ning päästsid viimasel hetkel suveräänse ja Jihangiri.
Tundub, et suverään võlgneb oma elu pojale, kuid teda piinasid ebamäärased kahtlused, kuidas Mustafa katse kohta teada sai.
Ühe ründaja ülekuulamise järel sai ülemus teada, et see oli Alkas Mirza iga sammu jälginud Shah Tahmaspi spioon. Kuid tema peamine ülesanne on tappa sultan Suleiman.
Šahh Tahmaspa teadis, et Mustafa oli sõja vastu, mille Suleiman alustas, ja otsustas sel viisil padishah eemaldada, ja siis istus troonile Mustafa, kes Pärsiale ohtu ei kujutanud.
Mustafa solvus, et suverään hakkas poja sõnade tõesust uskuma uskmatuid üle kuulama. Kuid tänulikkuse asemel tuletas suverään Mustafale meelde salanime, öeldes, et tema usaldus on õõnestatud. Ja ta käskis oma pojal naasta sanjaki juurde.
Kas Mustafa käitus suveräänse elu päästmiseks kiirustades õigesti? Muidugi tormab iga armastav poeg ohust teada saades oma isa päästma. Kuid kui Mustafa poleks oma isa päästnud, siis on suur tõenäosus, et ta oleks troonil istunud ja päästnud oma armastatud naise ja poja Mehmedi elu.
