Beetablokaatorid on ravimid, mis blokeerivad adrenaliini toimet meie kehale.
Kas kujutate ette adrenaliini? Ta süda peksleb ja vererõhk tõuseb. Beetablokaatorid pärsivad kõiki neid toimeid. Nad blokeerivad adrenaliini ja sarnaste ainete retseptoreid.
Probleem on selles, et selliseid retseptoreid on erinevates organites ja nad toimivad erineval viisil.
Kui beetablokaatorid töötaksid ainult südames, oleks see mugav. Kuid see pole alati nii.
Vastavalt nende toimele erinevatele retseptoritele jagunevad beetablokaatorid selektiivseteks ja mitteselektiivseteks.
Selektiivne peamiselt südames ja mõjutavad. Kuid mitte tingimata.
Mitteselektiivne toimib hulgale erinevatele retseptoritele, millel on erinev toime. Need on tõenäoliselt kõrvaltoimed.
Kopsudes ahendavad mitteselektiivsed beetablokaatorid bronhi. Bronhiaalastma põdevatele patsientidele see väga ei meeldi. Isegi selektiivsed beetablokaatorid ei tööta nende inimeste jaoks. Seal on kõik nii tundlik.
Jalgade ja käte arteriaalse haigusega inimestel häirivad mitteselektiivsed beetablokaatorid vereringet. Inimestel on sinised sõrmed ja pulss kaob. Selektiivsed beetablokaatorid toimivad nende inimeste jaoks veidi paremini, kuid on siiski halvad.
Meie lemmik adrenaliin tõstab ka veresuhkrut. Kas mäletate lugu, kui lapsed jäävad nälga? Adrenaliin ajab nad hulluks.
Noh, mitteselektiivsed beetablokaatorid takistavad adrenaliini meie glükoositaseme tõstmist. Veresuhkur langeb. Selektiivsed beetablokaatorid on selles osas veidi paremad, aga... Mida? Jah! Kuid mitte palju.
Kõige sagedamini on mitteselektiivsed beetablokaatorid vanemad ja halvemad kui selektiivsed. Kuid see pole üldse vajalik. Samuti on olemas uued ja lahedad mitteselektiivsed beetablokaatorid, mis on spetsiaalselt häälestatud toimima erinevatele retseptoritele.
Ja seda juhul, kui te ei puuduta beetablokaatorite rasvlahustuvust ning hunnikut muid omadusi ja kõrvaltoimeid.
Unustasin küsida - milleks teil seda teavet vaja on?
