Sultan-khanym ootas põnevusega istungipäeva, pärast mida pidi naine leidma vabaduse. Ja see päev langes Elifi sünnipäevale.
Sultan Khanym keelas advokaadil öelda lastele, mis päeval kohtuprotsess toimub. Ta tahtis üllatada.
Ja lõpuks on see päev kätte jõudnud.
Sultan-khanim läks Yoruk-khaanide majja, arvates, et Elif töötab nende heaks, kuid Qiymet-khanim rääkis naisega liiga kuivalt ning surus siis aadressiga voldiku pihku ja sulges ukse nina ees.
Takso kinni püüdnud Sultan-khanim jõudis majja, kus elasid tema lapsed, ja enne kui ta taksost välja sai tulla, nägi ta maja poole sõitvat autot, kust Elif ja Kahraman välja tulid.
Sultan Khanym otsustas oma tütart vaadata ja nägi nende hüvastijätmise puudutavat stseeni.
Elif selgitas emale, et Kahramanil oli kohtumine ja ta pidi hiljaks jääma.
Sultan-khanym ei uskunud tegelikult oma tütart, kuid ta isegi ei piilunud teda.
Kuid vaid paar päeva hiljem paljastati talle kohutav saladus.
Kahraman otsustas Elifi linnast välja viia, kuid õhtul olid teed lumega kaetud ja nad pidid ööbima hotellides.
Elif helistas Nazlale ja palus tal öelda emale, et ta jääb hommikuni tööle, sest bankett viibis ettevõttes, kus ta töötas.
Sultan-khanym ei saanud aru, milline öötöö tema tütrel on, kuid otsustas teda oodata ja kõike küsida. Kuid nad ei pidanud hommikut ootama, nende koju tuli Defne, kes ütles Elifi emale, et tütar üritas oma meest ära viia ja nüüd puhkasid nad koos väljaspool linna.
Sultan-khanim ei saanud kaua magada ja pärast seda otsustas ta otsida läbi Elifi voodi, kust leidis tütre päeviku.
Sellest sain aru, et tema vanem tütar oli Kahramani poolt rase.
Pärast Eliifi ootamist nimetas Sultan-khanim teda lahke naiseks, perekonna häbiplekiks ja lõi siis talle näkku, kogunes Nazly ja sõnadega "Mul pole enam tütart" kodust lahkunud.
Nazly üritas emale selgitada, et Elif ei olnud au kaotanud, kuid sultan-khanim ei tahtnud midagi kuulata.
